Autor:
Triinu Laan

Kultuuripealinn andis pärandusaastale hoogu

UNESCO pärandilinnas Viljandis on käesolev aasta kuulutatud pärandusaastaks ning toimub mitmeid pärandit käsitlevaid sündmusi. Sügisest Pärandusfestivali juhatas sisse päranditeemaline vestluskohtingute sari „Kuidas pärandame Viljandit?“.  

Sarja esimene kohtumine toimus 3. aprillil Viljandi Linnaraamatukogus. Koos eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessori Elo-Hanna Seljamaaga keskenduti teemale „Mis on pärand?“. Seljamaa loeng tutvustas pärandi mõistet ja meie kultuuripärandit ning sellele järgnes arutelupaneel. Sakala ajakirjaniku Margus Haava juhitud hoogsast arutelust tuli publiku hulgast välja mitmeid viljandlaste jaoks olulisi radu, sööke, kohti ja tegevusi, mille üle uhked ollakse ja mida säilitada soovitakse. 

Teine kohtumine „Kuidas elab meie pärand?“ leidis aset 8. mail Eesti Rahvakultuuri Keskuses, mille töötajad Leelo Viita ja Epp Tamm rääkisid vaimsest kultuuripärandist ja tutvustasid vaimse kultuuripärandi nimistut. Elav kultuuripärand on tihedalt seotud argikultuuri, igapäevase eluga. Pärast loengut toimunud pärimusmuusik Lauri Õunapuu juhitud arutelupaneelis tõdeti, et on traditsioone, mida tänapäeval on väga keeruline edasi kanda. Siiski on oluline pärandi edasi kandmine järgnevatele põlvedele, sest pärandi mittetundmine võib meid jätta ilma eluks oluliste pidepunktideta. 

Viimane kohtumine „Viljandi linnaruumipärand“ toimus 22. mail Viljandi linnaraamatukogus. Viljandi linnaruumi ajaloo, oleviku ja tuleviku üle vestlesid endine peaarhitekt Ülo Stöör ning ajaloolane Heiki Raudla. Nad võrdlesid linnaruumi avaliku elutoaga ja rääkisid ära nii linna piiri järve taha tõmbamise, trepimäe kui teatri saamise lood. Orduaegadest liiguti tänapäeva ja jälle tagasi ning tõdeti, et linnas võiks olla rohkem infotahvleid majade ja nende elanike ajalooga. Vestlusele järgnenud linnatuuril said huvilised osa paljudest erilistest lugudest linnast. Näiteks nii legendaarse linnapea koera kui Köleri kuju pintslite lugu, mis vanasti ikka kaduma kippusid. Lisaks jagas Ülo Stöör osalejatele kaasa ube „Viljandi arhitekt“, mis nüüd uusi kasvukohti ootavad. 

 

Sündmuste sari valmis Pärandilinn Viljandi eestvõttel koostöös Pärandusfestivali ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektiga Tartu Maailmaülikool, mis on osa Euroopa Kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. 

Pildil on inimesed laululaval istumas

Kultuuripealinn Elvas: vabaõhukonverentsil räägiti hea elu tugisammastest

Pildil on viis inimest istumas ja arutelu pidamas

Kultuuripealinn Kanepis: konverents tõstis esile tööstusliku kanepi väärika ajaloo ja väärt tuleviku

Kanepi valla silt ja sümboolika

Kanepikonverents – kanepist iga kandi pealt